Kasutame koolis Androdi Studiot, kuna meil on koolis kasutusel ka Androidi baasil tahvlid ja telefonid. See tekitab õpilastes tunde, et nad loovad midagi reaalsetele seadmetele. Samuti saame rääkida koolis IKT pädevuste osas, mis vahe on erinevatel operatsioonisüsteemidel nutimaailmas ehk miks mõni äpp töötab ühel Androidi seadmel ja teine jälle mitte. Programmis on sees emulaator, seega saab kohe näha kuidas asi välja näeb ning paljud on saanud ka oma päris nutiseadmega asju katsetada. Kui kaugele keegi jõuab programmeerimisega, see on juba õpilase enda kannatlikkuses kui ka loovuses kinni. Püüame teha lihtsaid asju näidete järgi ja siis suunata õpilased iseavastamisele ja otsimisele. Kõige raskem on muidugi see, et mida teha ja milleks, mitte niiväga kuidas. Suur üllatus on muidugi ka see, et probleeme saab erinevalt lahendada, seega need õpilased, kes soovivad kindlat teed punktist A punkti E, siis need võivad olla tunnis natuke ära ehmatanud, kuid elu ongi selline: kes leiab kiirema tee, see on võidumees!

Sain teada õppides, kui palju peab tööd tegema, et tegelikult mõnda äppi teha. Arvasin, et see on enam graafiline, aga tuleb nagu Matrixis mõelda – näed koodi taga pilte ja kujundust, kus midagi asub ja mis midagi teeb. Õnneks on palju näiteid ees. Tore see, et kohe saab kontrollida, et kas kood töötab või mitte. Mõned klassikaaslased on saanud ka mõne lihtsa äppi valmis ja on olnud selle üle väga uhked! Minul endal läheb veel natuke aega.